Õige… päevalille juurde tuleme hiljem tagasi :-). Kõigepealt lubage mul teile veidi rääkida sellest, kuidas kõik alguse sai.

2013. aastal, aasta pärast esimese Baking Steeli müüki USAs, hakkasin küpsetama jämedalt lõigatud terasetükil. Minu küpsetised jõudsid uuele tasemele ja ma olin rõõmus.

Küpsetamine oli endiselt lihtsalt miski, mida tegin raha säästmiseks. Õppisin õpetajaks ja olin paar aastat varem saanud kahe imearmsa tüdruku isaks. Ka mu naine õppis, nii et rahaga oli kitsas, ning kvaliteetse leiva ise küpsetamine oli suur õnnistus.

Kaks aastat hiljem pidi mu vanem tütar kooli minema, kuid me saime aru, et ta on eriline tüdruk, kellel oleks tavapärases riigikoolis väga raske. Niisiis otsustasime teda koduõppel õpetada (jah, Taanis on see lubatud), ning kuna tundsin uue õpetajana ka ise esimesi stressimärke, otsustasin oma ettevõtte rajada. Nii sain päeval oma pere jaoks olemas olla ja õhtuti oma veebipoe kallal töötada.

Paar aastat hiljem, 2017. aastal, kui veebipood oli juba kindlalt jalad alla saanud, otsustasime võtta oma kaks tüdrukut maailmakoolireisile. Müüsime vähese vara, mis meil oli, ja asusime 7 000 euroga pangakontol seljakottidega Kagu-Aasia poole teele.

Järgmise aasta jooksul rändasime Tais, Malaisias, Vietnamis ja Laoses, saime kokku teiste maailmakoolitajatega ning kogesime rohkelt seiklusi. Aasta pärast oli aeg midagi uut proovida, nii et naasime Euroopasse, ostsime Saksamaalt kasutatud matkaauto ja veetsime järgmise aasta Euroopas ringi reisides, Põhja-Norrast ja Lapimaalt Gibraltarini.

See oli täis imelisi elamusi ja armsaid mälestusi, mis kestavad terve elu. Kuid nagu paljud teisedki on avastanud, kipub elu sulle järele jõudma.
Mulle meeldis vabadus, uute kogemuste nautimine ja oma poe pidamine kaasavõetud sülearvutist, kuid mu naisel oli elu ettearvamatust üha raskem nautida.
Seetõttu seadsime 2019. aastal suuna tagasi koju ja ostsime Taanis väikese maja.

...ja siis tuli koroonaviirus

Tagasi Taanis sain rohkem keskenduda oma väikesele poele, kus müüsin päevas 2–5 Pizza Steeli toodet, ning kui pandeemia puhkes, oli mu ladu kaupa täis ja olin valmis suureks juuretisebuumiks, mille tekitasid pandeemia ajal kehtinud liikumispiirangud ja kodus töötamine.

See sai tõeliselt hoo sisse 2020. aastal ning mustal reedel müüsime ühe päevaga 1 000 Pizza Steeli! See on 7 tonni terast!

See oli lõbus, kuid ka uskumatult raske töö, ja õnneks on olukord sellest ajast veidi rahunenud.

Päevalill

…ja nüüd jõuabki Päevalill pildile. Nagu te võib-olla teate, on Päevalill varjatud puuetega inimeste sümbol ning alates 2020. aastast on esmalt mu naisel ja seejärel mõlemal tütrel diagnoositud autismispektri häire (ASD) koos kõige sellega, mida see endaga kaasa toob.

Kuigi mu tütred on nüüd teismelised, vajavad nad oma isa endiselt väga ning olen sügavalt tänulik, et saan nende jaoks olemas olla ja samal ajal oma „väikest“ poodi pidada. Sellele aitab muu hulgas kaasa võimalus automatiseerida paljusid tööprotsesse, mõelda kastist välja ning tellimuste pakkimine ja saatmine logistikaettevõttele täielikult üle anda.